Elulõng harilik

Elulõngad paljunevad seemnetega (peamiselt väikeseõielised liigid), pistikutega, pookokstega, põõsa jagamise teel ja võrsikpaljundusega. Suureõielisi sorte ja hübriidvorme paljundatakse tavaliselt vegetatiivsel teel, kuna enamus neist annab vähe seemneid, seemnest kasvatatud järglased aga ei säilita sordiomadusi. 
Seemnetega paljundamine. Paljud elulõngade liigid viljuvad edukalt. Olenevalt tingimustest võivad seemnete valmimise ajad olla iga aasta oluliselt nihutatud. Põhjarajoonides viljuvad ainult vara õitsevad liigid, kelle seemned jõuavad valmida sügiseks. Paljud elulõnga liigid annavad seemnetega paljundades edasi oma liigitunnuseid, (ida-, sinihall-, tanguutia-, tervelehine elulõng jne.). Teistel elulõngadel tekib mingis staadiumis polüformism, st. ühe ja sama liigi järglased erinevad üksteisest õite värvuse, lõhna, lehe suuruse ja kuju ning teiste omaduste poolest (karuputkelehine-, viinamarjalehine-, violetne-, Patens ja teised elulõngad). 
Väikesi seemneid tuleb külvata kevadel (märts-aprill), suuri aga, peale nende korjamist, sügisel või talve alguses. Külvikasti või potti, mis on täidetud mulla ja liiva seguga (2:1 või 1:1) asetatakse üks kiht seemneid, pannakse peale liivakiht paksusega 2-3 seemnete diameetrit ja surutakse kinni. Külve kastetakse vajadusel läbi peene sõela. Suuri seemneid armastavad hiired ja rotid, seepärast kaetakse nende külvid klaasiga või peene restiga. Tavaliselt, kui külve hoida soojas ruumis, ilmuvad tõusmed detsembris- märtsis, külvates aga peenrasse või külma kasvuhoonesse, - alles soojade ilmade saabudes. Paljud elulõngad kasvavad esimestel aastatel aeglaselt ja õitsevad teisel-kolmandal aastal. Kohtades kus temperatuur ei lange talvel alla -15..-20*C, külvates väikeseseemnelisi elulõnga liike avamaale (tavaliselt veebruari lõpust- aprilli alguseni) ilmuvad ühtlased tõusmed peenral aprillis-mais. Sel juhul taimede kasv ja areng kiireneb: nad saavutavad juba esime sel aastal suured mõõtmed, paljud neist õitsevad, annavad seemneid. See avaldub hästi sellistel liikidel nagu karuputkelehine-, ida-, isfaganskii-, saagjalehine-, tanguutia jt. elulõng. Üheaastased seemikud, mis on kasvanud kasvuhoones pottides, jäävad märgatavalt alla nii suuruse kui arengu poolest avamaa peenardel kasvanud taimedest. Suurte ja keskmiste seemnete idanemise kiirendamiseks kasutatakse stratifitseerimist. Selleks segatakse seemned niiske liivaga, ja hoitakse 2,5-3 kuud temperatuuril 0*C...+5*C. Selliste seemnete kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed tavaliselt 1,5-2 kuu pärast.

Eng.: Traveller's Joy, Old Man's Beard. Suom.: Saksankärhö. Sven.: Skogsklematis.